Kuidas meid sotsiaalmeedias “petetakse”?

Sotsiaalmeedia on igapäevase suhtlemise palju mugavamaks muutnud. Maailm oleks justkui palju väiksemaks jäänud, sest väga lihtsalt saab võtta kontakti näiteks inimestega teisel pool maakera. Samuti saab sotsiaalmeedia platvorme kasutades vajalikku infot otsida ning tänapäeval on internetti postitamine ka paljude inimeste jaoks seotud tööga. Paraku võib sotsiaalmeedial olla aga palju varjukülgi, sest tegelikult on see oskamatu kasutamise korral üsna ohtlik koht. See, mis esitatakse sotsiaalmeedias, võib olla üsna võlts. Ohtlik on see eelkõige pahaaimamatutele inimestele, sest sageli ei saagi nad üldse esialgu aru, et neid on petetud.

Internetti laetakse üles just need kõige ilusamad ja paremad hetked ja inimene näeb teist inimest sotsiaalmeedia kaudu ainult kõige paremast küljest. Leidub palju neid, kes enne foto üleslaadimist seda kõvasti tuunivad, näiteks muudavad oma nahatooni, teevad ennast kõhnemaks või muudavad mingil muul kujul enda välimust. Päriselus võib kõik olla aga hoopis teistmoodi. Selle inimese elu tundub olevat perfektne, samas kui pildi vaataja võib tunda, et tema elu on raske ning igatseb seda elu, mida teised sotsiaalmeedias esitatavad. Sellised valed arusaamad võivad inimestes tekitada depressiooni, alaväärsustunnet ja muid psühholoogilisi traumasid ning tundeid. Sellised vaimsed mured on üks nutiajastu tagajärg.

Inimesed teevad meeldivamaks ka asju, mida netis müüvad, mitte ainult iseennast.

Usun, et paljud noored on näinud meeme olukordadest, kus internetist tellitakse mingi riideese või asi, kuid kohale jõudes ja seda päriselt kasutama hakates, pole tegemist üldse sellega, mida reklaamiti. Seda nimetatakse atraktiivseks tooteesitluseks. Selliseid – võiks öelda, et alatuid – võtteid kasutatakse ka toiduainetööstuses, eelkõige ollakse sellega ehk kõige paremini kokku puutunud näiteks kiirtoidukohtades söömas käies või endale toitu koju tellides. Sellega võis väga hästi kokku puutuda näiteks eriolukorra ajal, kus kogu elu oli digimaailmasse kolinud. Sellise tegevuse eesmärk on iseenesest lihtne: tahetakse oma toodang võimalikult suurtele massidele maha müüa ja selleks tuleb panna ostja oma toodangut tahtma, ihaldama. On inimesi, kes töötavad selle nimel, et just toit ilusaks teha ja seda õige nurga alt pildistada.

Meie, MTÜ Õnnemaa kokkamisklubi noored, korraldame eelnevalt kirjeldatud probleemidele mõeldes tooteesitlusega seotud koolituse, mis on osa suuremast meediapädevusele tähelepanu juhtivast projektist. Me tahame korraldatava koolitusega eelkõige noorte seas tõsta teadlikkust tooteesitlusest ning sellest, kuidas eristada sotsiaalmeedias nähtud pilti reaalsusest ning kuidas ise sotsiaalmeedias teadlikumalt käituda. Eelkõige oleme keskendunud tooteesitlusele, mida kasutavad toidublogijad, sest sellele teemale pole just eriti palju tähelepanu pööratud.

Meie projekti keskmes on koolituspäev, mil noored osalevad suunamudija Tanel Pajuri koolitusel, kes räägib tooteesitlusest ja sotsiaalmeedia ohtudest ning õpetab, kuidas ise n-ö ilustatud pilte luua ja ka ära tunda. Samuti saavad noored võimaluse ise toitu valmistada, et seda hiljem toidublogijate moodi pildistada. Koolituspäevast ei puudu ka ühissöömine, mil saab omavalmistatud toitu ka maitsta. Koolituspäev tõotab tulla väga informatiivne, kindlasti kasulik ja põnev.

Ootame koolituspäevast osa võtma kõiki valla noori. Koolitus toimub 9. oktoobril 2020 Tõrvandi pere- ja noortekeskuses algusega kl 16.30. 

Tule ja võta sõber kaasa!

MTÜ Õnnemaa vabatahtlik, projektijuht Merilin Miks